23. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva teemakohase aktusega. Muusikaõpetaja Aino juhendamisel laulis kogu koolipere Eesti-teemalisi laule, näitering astus üles lühinäidendiga "President kinnas" ja 4. klassi õpilased lugesid ette kõnesid, mis nad olid kirjutanud selleks tähtpäevaks.  

Vastlapäev algas traditsiooniliselt vastlalaadaga. Seajalgade ja kaunviljade söömine tänapäeval laste hulgas populaarne pole, selle eest sai manustada aga suurel hulgal igasugu magusat kraami. 3.klass oli selleks puhuks oma klassi kujundanud Kolme Hiire kohvikuks, kus koogikeste kõrvale pakuti ka teed, kohvi ja morssi.  Lõunast alates siirdusid kõik staadionile, kus toimus lustlik teatevõistlus, pärast seda seati sammud kelgumäele, kus selgitati välja pikima liu laskjad.

 Sel aastal kutsus õpetaja Hele lapsi joonistama draakoneid. Tööd pandi kaasõpilastele hindamiseks näitusele. Töid laekus näitusel 26 ja kõik osalejad said tänutäheks korraldajalt tänukirja ja pisikese draakoniteemalise meene. 

8. veebruaril oli meie õpilastel võimalus tutvuda politseitöö köögipoolega.  Lastele tutvustati kriminalistide tööd ja töövahendeid, sai võtta sõrmejälgi ja tuvastada verejälgi. Koostada sai ka fotoroboti abil ühe kaasõpilase näoprofiili. Märulipolitsei töö tutvustamiseks oli kaasa võetud märulikilbid ja kiivrid. Soovijad said kehastuda märulipolitseinikeks ja ülejäänud õpilastel oli võimalus olla mässav rahvahulk. Liikluspolitsei üks ülesannetest on kiiruse mõõtmine, seda said ka lapsed proovida, lisaks sai enda peal katsetada narko- ja alkoprille. Peale selle oli võimalus selga proovida kuulivesti ja katsetada käeraudu kas enda või sõbra peal.

 Vaatamata saatuse vingerpussidele toimus 20. detsembri õhtul Krootuse kooli saalis imetore jõuluetendus "Jõuluootus". Viiruste kiuste toodi lavale näiteringi etendus "Kodus". Neljas klass tõi vaatajateni lühinäidendi "Meil Kilplas". Kavas oli tantsu, laulu ja näitemängu, esinemisest ei jäänud kõrvale ükski peole tulnud õpilane ning esinemiskostüümi tõmbasid selga ka mitmed klassijuhatajad. Jõuluvana sel korral ise kohale ei jõudnud, kuid videosilla vahendusel saatis oma tervitused meile jõuluvanade peaminister. 

Vaieldamatult on õppeaasta oodatuimaks sündmuseks kujunenud jõululaat. Ka sel aastal jätkus müüjaid ja ostajaid, minevaks kaubaks erinevad maiustused. Kel jätkus tarkust hoida hinnad madalal, sai kiirelt oma kaubast lahti. Eks jõululaada mõte olegi ikka müümis- ja ostmisrõõm.  

4. detsembril oli 3. ja 5. klassil võimalus külastada Cantervilla lossi, kus tutvustati jõulukombeid aastast 1890. Lossiuksel tevrvitasid meid guvernant ja virtin, kes tutvustasid lühidalt lossis käitumise kombeid. Seejärel läksime peosaali, kus tervitasime lossihärrat ja -prouat. Pärast tervitustseremooniat õppisime selgeks paar seltskonnatantsu ja seejärel tutvusime lauakommetega. Olles saanud selgeks põhilised viisakusreeglid, võisime asuda kolmekäigulist lõunasööki nautima. Keha kinnitatud, algas aardejaht ja pärast seda meisterdasime jõuluehteid. Üritus lõppes jõululaulude laulmise ja koogisöömisega.

1. novembril käisid 5. klassi õpilased Karilatsi muuseumis, et teha ettevalmistusi hingedepäevaks. Kuna kevadel olid õpilased muuseumi põllule istutanud kõrvitsad, siis ootasid need nüüd laternateks voolimist.  Muuseumipedagoog Marge tegi lastele tunniajase ekskursiooni, mille käigus külastati Punaku talu, kus räägiti erinevaid rahvajutte. Käidi ka rehetoas ja saunas ning räägiti teemakohaseid lugusid. Lõpuks oli aeg rahvamajja minna, et kõrvitsatest laternad meisterdada. Laste rõõm oli suur, kui sai oma laterna koju kaasa võtta. 

36. Karaski- Krootuse jooks toimus 27. septembril. Käesoleva aasta jooksu võitis 6. klassi noormees Kevin Sirelpuu, teisena jõudis finišisse Raimond- Raulis Kirves 9. klassist ja kolmanda koha napsas vanemate jooksjate eest ära Tarmo-Tristen Uutmann 4. klassist.  Tütarlastest ületas lõpujoone esimesena Liisa Uutmann 5. klassist, teisena Kerilii Koll 7. klassist ja kolmandana Marleen Laane 3. klassist.   Seekord lõid kaasa ka kolm vilistlast: Ilmar Tagel, Maris Soo ja Heiko Laane. Loomulikult oli üritusele kaasa elamas jooksu ellukutsuja Sirje Tamm. 

Sügise sünnipäeva tähistasime septembrikuu viimasel nädalal näitusega. Esmaspäeval tõid lapsed ja õpetajad vaatamiseks oma "nunnusid", hoidiseid, looduslikust materjalist seadeid või muid aia- ning metsasaadusi. Teisipäeval oli koolimajas võimalik Tiina ja Anna Cordey käe all meisterdada sügisandidest toredaid "tegelasi". Kui õpetaja Aime toodud õunad leidsid tee laste kõhtu juba esmaspäeva õhtul, siis ülejäänud kraam viidi koju nädala lõpuks.

11.septembril sõitsid Krootuse 1., 2. ja 4. klassi lapsed Meenikunno rappa, et osaleda Keskkonnaameti programmis "Sisalikuretk rabas". Lapsed õppisid tundma raba läbi sisalik Sissi silmade. Saime teadmisi arusisaliku välimuse, tema eluviisi, elupaiga ja seoste kohta teiste liikidega. Õpilased tutvusid enamlevinud sootaimedega, õppisid tundma kuidas need taimed sisalikule tähtsad on (varjupaik, nendelt leiab söögiks putukaid jms). Koos mõõtsime õhutemperatuuri, täitsime töölehti ja mängisime puulehtede bingot. Enne kojusõitu pidasime väikese pikniku ja meenutasime, mida õppisime. (Tekst ja fotod õpetaja Sigrid Mallene)

14. septembril osalesid 5. klassi õpilased maanteemuuseumi õpperogrammis, kus õpiti hindama transpordi, erinevate liikumisviiside ja liiklusvahendite keskkonnamõju ning väärtustama jalgsi või jalgrattaga liikumist kui tervislikku ja keskkonnasäästlikku liikumisviisi. Räägiti tervisesõbralikust asulakeskkonnast ja vahenditest, kuidas seda saavutada. Programmi rahastas KIK. 

11. septembril käis kogu koolipere tormist räsitud koduküla puhastamas. Õpilaste ülesandeks oli mahalangenud okste kokkukorjamine. Tööd tehti tublisti - pärast kolmetunnist rassimist nägid nii pargialune kui ka teeääred palju kenamad välja. Värske õhk ja mõõdukas füüsiline pingutus tegid laste põsed roosaks ja tuju heaks. Pärast talgute lõppu ootas töölisi koolimajas pirakas kommikott. 

Septembrikuu teine pühapäeva on kalendris vanavanemate päev. Selle päeva tähtsuse rõhutamiseks korraldasime esimesel koolinädalal näituse "Vanavanemate aksessuaarid". Lastel ja õpetajatel oli võimalus kooli tuua oma vanavanematele kuulunud esemeid. Näitus kujunes õpilaste ja õpetajate hulgas päris populaarseks, sest ekspositsioon täienes iga päev uute esemetega.  

 Kohe esimese koolinädala lõpul sõitsid 3.-4.klassi õpilased õppekäigule Võru linna. Meie lauluisa Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis said kolmandikud teadmisi rahvusliku ärkamisaja olulisemate tegelaste kohta ja neljandikud õppisid tundma Viru lauliku sulest tulnud loomingut muinasjuttudest Kalevipojani.Muuseumist juhatas linnakaart meid Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonda, kus meid võttis vastu raamatukoguhoidja Eve. Uurisime, millega selles raamatukogus aega sisustada saab, kuidas kasutada raamatukappi ning kuulsime, kuidas lõppes suvine raamatu-bingo.Edasi juhatas linnakaart meid muusikakooli ja keskväljakuni. Tegime peatuse jäätise söömiseks ja linnaseiklus jätkus. Liikusime Katariina alleelt Tamulani ja promenaadi mööda Roosisillani... Arvake, mitut skulptuuri meil õnnestus sel teekonnal imetleda? Kõige tublimad kaardilugejad olid Erko ja Tarmo Tristen.Siis tuligi juba bussi istuda ja koju sõita. (Tekst ja fotod õpetaja Tuulikeselt)

Tarkusepäeval tervitasime jälle uusi ja vanu koolijütse ning õpetajaid. Esimesse klassi võeti vastu kolm õpilast, kolmandasse lisandus üks noormees ja üheksanda read täienesid ühe neiu võrra. Selle tähtsa päeva puhul tuli koolirahvast tervitama Kanepi vallavanem Mikk Järv. Aktusel kõlasid laulud ja luuletused, mille eest suur tänu õpilastele, kes ei pidanud paljuks vaheaja viimastel päevadel kooli tulla, et tervituskontserdiks ette valmistuda.